Paar nädalat tagasi esitasime ülevaate ülemaailmsest ravimiturust. Seekord räägime teile Ida- ja Kesk-Euroopa ning konkreetselt Balti riikide trendidest.
Sõja mõju
Piirkonda mõjutab praegu peamiselt Ukraina sõda. Euroopa sõjaeelset maastikku 2022. aastal kujundasid viis peamist poliitikateemat: tervishoiu digitaalne ümberkujundamine, innovatsiooni kättesaadavus patsientidele, tootepuudusega tegelemine, KSE (keskkonna-, sotsiaalhoolekande ja ettevõtte juhtimine) kasvav tähtsus ja varustuskindluse parandamine.
Pärast sõja algust süvendas Ukraina kriis ebavõrdsust. Niigi ilmsed probleemid muutuvad veelgi selgemaks ja süvenevad. Juba praegu täheldame nõudluse tõusu Ida-Euroopas, tootjate kulude ja riigile hüvitatavate summade suurenemist, millega kaasnevad kasvavad kulud ümbritsevates riikides ja häired kliinilistes uuringutes.
Inflatsioon ja energiakulud tõusevad järsult enamikul suurematel turgudel, mis on tunda kogu tööstuses. Lisaks jälgime Lääne ettevõtete tagasitõmbumist: esimesed rahvusvahelised ettevõtted (Bristol Myers Squibb ja Reckitt) lahkusid turult, andes oma äri Venemaal üle kolmandatele osapooltele. Tõenäoliselt järgivad seda ka teised.
Kulud kasvavad
Lisaks on muutumas ka farmakoloogiline ravi ja äsja kasutusele võetud tooted – see valdkond läheb kallimaks, on rohkem keskendunud üksikisikutele – spetsialiseeritud ravimid hakkavad traditsioonilistest ravimitest mööduma ja moodustavad nüüd Euroopa riikides väärtuselt üle poole turust.
Farmaatsiaturu kasvu (kuni 2030. aastani) peamiste tõuketegurite osas on onkoloogia endiselt domineeriv ravivaldkond. Innovatsiooni aluseks on rakk, geen ja RNA ning seda saab rakendada erinevates ravivaldkondades. Jätkub uusim trend, kus digitaalsel tervishoiul on üha olulisem roll. Lisaks on palju võimalusi valdkondades, kus on veel märkimisväärsed rahuldamata vajadused, nagu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi ja vaimse tervise häired.
Majanduse elavdamise ja vastupidavuse suurendamise (EGAD) rahastu mõjutab oluliselt tervishoiu eelarvet ja arengut. EGAD paketi kogueelarve ulatub 672,6 miljardi euroni, millest 312,6 on toetused, mis tuleb ellu viia 2026. aastaks.
Balti turgude pulss
Balti turud on viimase viie aasta jooksul kasvanud (+8,3%). Kasvavad kategooriad on eriravimid (+16%) ja käsimüügiravimid (+16%).
Leedu, Läti ja Eesti ning Lääne-Euroopa riikide ravimite kasutamise vahel on aga suur lõhe. Laias laastus on poliitiline keskkond ja demograafilised trendid (eriti vananev ja jõukam kogukond) soodsad kõikides riikides. Tõsi, Leedus ja Lätis vähenes rahvaarv 4% negatiivse rändesaldo ja madala sündimuse tõttu.
Balti riikide jaeturu koguväärtus on ligikaudu 1,88 miljardit eurot, kuid inflatsioonimäär on vähemalt kümne aasta kõrgeim ja jätkab tõusu.
Mis eristab Balti riike?
Balti riikide turgu iseloomustab kettide domineerimine: peaaegu kõigil suurkettidel on oma kaubamärgid ja nad arendavad uusi tooteid. Leedus registreerivad suure osa erabrändidest mitte edasimüüjad. Enamikul kettidel on oma veebipoed.
Veel üheks eripäraks on ka see, et tarbijatele mõeldud tervishoiutoodete turg on Balti riikides kõrgelt arenenud ning kliendid valivad arsti juures külastuse asemel suurema tõenäosusega külastuse apteeki. Lisaks toimub ligikaudu 40% suhtlusest ravimite esindajatega digitaalsete kanalite kaudu.
Kogu turul prognoositakse 2022.a +11,3% taastumistrendi, 2023.a – +4,5%. Leedu turuprognoosid 2023. aastaks on kasv 4,8%-lt 6,5%-le, Eestis – 5,5%-lt 9,1%-le, Lätis – 1,5%-lt 3,1%-le.