Anton Gonak alustas Noramedas tööd 14 aastat tagasi, kus noore spetsialistina asus looma uut osakonda. Täna juhib A. Gonak onkoloogia, hematoloogia ja transplantatsiooni üksust.
„Uute ravimite turule toomine, müük ja turundamine on meie osakonna igapäevane töö“, räägib A. Gonak. „Meie eesmärk on pakkuda parimaid lahendusi nii tervishoiutöötajatele kui ka patsientidele.“
Väljakutseid pakkuv aeg
Rääkides enda tööst rõhutab A. Gonak keskendumist klientide vajadustele: kõik patsiendid peavad saama sobivaima ravimi.
„COVID-pandeemia on olnud täis väljakutseid: osadel patsientidel oli raskusi ravi ja ravimite saamisega, kuna viiruse leviku tõttu oli haiglate ning apteekide külastamine“, räägib A. Gonak.
Gonak usub, et onkoloogia ja organite siirdamine on valdkonnad, mis nõuavad arstide pidevat kursis olemist innovatiivsete ja uusimate ravivõimalustega.
Missiooniks on elude päästmine
„Oleme omal alal professionaalid pakkudes patsientidele uuenduslikke, kvaliteetsed ning tõhusaid ravimeid“, räägib A. Gonak.
Oleme algatanud arste ja patsientekaasavaid pilootprojekte Leedus. Nende edukaks osutumisel on olnud võimalik rakendada neid ka teistes Norameda Balti üksustes.
Ravimite lisamist hüvitatavate ravimite nimekirja peab A. Gonak samuti oma osakonna üheks oluliseks ülesandeks. See hõlmab koostöö tegemist ülikoolide, kliinikute, spetsialistide ja patsiendi ühendustega.
„Suhtleme pidevalt arstidega, et olla kursis uusimate ravivõimalustega Euroopas ning seeläbi aidata parandada uute ravimite kättesaadavust Balti riikides “, – räägib Norameda onkoloogia ja haiglate äriüksuse juht.
Kuigi olukord Leedus on muutunud viimastel aastatel on hüvitatavate ravimite nimekiri siiski veel lühike võrreldes teiste ELi riikidega. Loodame, et olukord muutub lähiaastatel,“
Muret tekitavad probleemid
Tarneahelate ebastabiilsus, uued konkureerivad ravimid ning COVID-i tõttu uute ravimite turule toomise aeglustumine on vaid osa väljakutsetest, millega oleme viimasel ajal kokku puutunud. Samuti on Ukraina sõda avaldanud märkimisväärset mõju ravimitööstusele.
Iga uus väljakutse on A. Gonakile motireeriv ja innustav. Tema silmad paneb särama projektide käivitamine ja probleemide lahendamine.
„Pärast 14 aastat ettevõttes töötamist olen endiselt uutest ideedest tulvil ning nõus andma endast kõik, et pakkuda patsiendile parimat ravi“, räägib A. Gonak.
Noramedas jälgime ja analüüsime pidevalt tervishoiusüsteemi ja ravimituru arengut.
Praegu on Euroopa tervishoiusüsteemi jaoks suurimaks väljakutseks pandeemiast tingitud patsientide hulk, kes on pidanud visiite edasi lükkama. Ei ole selge, millal olukord paraneb ja kui palju aega kulub järjekordade kõrvaldamiseks. Hinnanguliselt ootab ligi üks miljard EL-i patsienti diagnoosivisiiti
„Balti regioon ei ole erand − diagnoosimist ja ravi ootavate patsientide hulk on ja jääb tervishoiusüsteemi suureks väljakutseks. Näiteks infarkti juhtumite ja bronhiaalastmat põdevate patsientide arv langes 2020. aastal ligikaudu 10%. See on märk sellest, et patsientidel ei õnnestu arstide juurde pääseda“, räägib Norameda juht Audrius Leiva.
IQVIA poolt läbi viidud uuringud näitavad, et vähem diagnoositakse onkoloogilist diabeeti ja psühhiaatria patsiente (madalaim arv alates 2016. aastast) ning ravi saavate patsientide arv langes 2020. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga samuti märkimisväärselt (−20 %). See võib tervishoiusüsteemile tuua kaasa tõsiseid väljakutseid pärast COVID-pandeemia lõppu.
Prognooside kohaselt väljub Kesk- ja Ida-Euroopa pandeemiast aeglaselt, kuid stabiilselt. Sellegipoolest kärbib majanduskriis tervishoiueelarveid ning pandeemia sunnib veelgi rohkem kulude kärpimisele keskenduma.
„Optimistlikud prognoosid ennustavad, et 2022. aastal kasvab ravimiturg Balti regioonis 6,2%. Suurimat kasvu on oodata Leedus, eriti spetsialiseeritud retseptiravimite segmendis (17,5%)“, räägib Audrius Leiva.
COVID on mõjutanud ka geneeriliste ravimite turuletulekut. 2020. aastal langes see seitsmel turul keskmiselt 14% ning 18% võrreldes koroonaeelse tasemega.
COVID on mõjunud positiivselt tervishoiu digitaliseerimisele, sealhulgas e-kaubandusele ja patsientidega suhtlemisele. Pandeemia soodustas e-tervishoiu arengut, käsimüügiravimite internetimüüki ning tekitas arutelu retseptiravimite veebimüügi ja koju tellimise üle.
Turu väljavaated
Eesmärk vähendada visiitide järjekordi ja vaktsineerimine mõjutavad tervishoiueelarveid, uute toodete tarnimise strateegiaid ning tervishoiuteenuste osutajate kättesaadavust. Seetõttu on oluline üle vaadata tervishoiuteenuste osutajate ja patsientide kaasamise meetodid.
Spetsialiseeritud ravimite kasvav roll, praktiliste tõendite andmed uute toodete väljatöötamiseks, e-tervishoid, käsimüügiravimite müük internetis ja retseptiravimite koju tellimise väljavaated soodustavad uusi ärivõimalusi ja tulevasi kasumiallikaid, eriti e-kaubanduses.
Turgude muutuv dünaamika ja atraktiivsus, tehnoloogia ja suurandmete analüüsi kasvav roll soodustavad ravimiettevõtete meetodite diferentseerumist ja loovad kiiresti kohanevatele mängijatele kasvuvõimalusi.
Kaks peamist ülemaailmset ravivaldkonda – onkoloogia ja immunoloogia kasvavad prognooside kohaselt 2025. aastaks 9−12 % aastasest kogukasvu määrast (CAGR).
„Meie tagada on, et patsientideni jõuaksid kõrgkvaliteetsed, ohutud ja tõhusad ravimid“, –räägib Norameda kvaliteediosakonna juht Rasa Kalėdaitė.
Kvaliteediosakonnal on organisatsiooni struktuuris oluline koht. Nemad vastutavad Norameda poolt toodetavate ja turustatavate ravimite kvaliteedi eest.
„Meie töös tuleb lähtuda hea turustamistava (GDP) ja hea tootmistava (GMP) nõuetest“, – räägib R. Kalėdaitė.
Norameda kvaliteediosakonda kuulub kaks kvalifitseeritud ja üks vastutav isik.
Vastutav isik Rita Norvaišienė tagab, et kõik tarneahelas olevate ravimite nõuded oleks Leedu ja ELi direktiivide kohaselt täidetud. Lisaks tuleb jälgida nõudeid, mis on kehtestatud ravimite säilitamisele ja transportimisele.
„Hea turustamistava (GDP) nõue kehtib ka ravimite toimeainete ja muude koostisainete hankimise, ladustamise ja transportimise kohta“, – selgitab R. Norvaišienė.
Kvalifitseeritud isikud tagavad hea tootmistava standardite järgimise. Hea tootmistava (GMP) nõuab, et ravimite kvaliteet oleks alati kõrge, et need vastaks ettenähtud otstarbele ja müügiloa nõuetele.
„Tootja asukohariigist olenemata tuleb ELi turule mõeldud ravimite puhul järgida ELis kehtivat GMP nõudeid“, –räägib R. Kalėdaitė ja rõhutab, et nende töö on rangelt määratletud seadustest ja õigusaktidest.
Norameda kvaliteediosakond tegeleb ravimipreparaatide partiide sertifitseerimise ja turule toomisega. Meeskond töötab Norameda kaubamärgiga ja pakub teenuseid teistele ettevõtetele: tegeleb ravimite importimise, kolmandates riikides toodetud ravimipartiide turule toomisega. Peamised kliendid on Austriast, Poolast, Eestist, Lätist ja Leedust.
Nende vastutust hõlmab ka tootmiskohtades läbiviidavad auditid.
„Anname oma allkirja ja oleme isiklikult vastutavad, seepärast on meie panus oluline – rõhutab R. Kalėdaitė. Peame olema objektiivsed ja tähtsaimaks prioriteediks on patsientide heaolu.“
Osakond jälgib iga päev hoolikalt Leedu ja ELi õigusakte. Samuti hoiab ühendust kohalike institutsioonidega. Seega kasuks tulevad kogemused ja teadmised.
Kvaliteediosakonna juhi sõnul on Norameda tugevate kogemustega ettevõte, kuna vastutaval isikul on 15-aastane töökogemus, ühe kvalifitseeritud isikul karjääri üle 20 aasta, teisel aga 7 aastat. Lisaks õpetab arstist R. Kalėdaitė ka Vilniuse ülikoolis farmaatsiatehnoloogiaid.
„Mõistame, et Norameda maine on väga väärtuslik. Meie tööks on teatud olukordades „ei“ ütlemine, – väidab ettevõtte kvaliteediosakonna juht. Kuid veelgi olulisem on patsientide heaolu.“
Haruldasteks loetakse haigusi, mis mõjutavad mitte rohkem kui 5 inimest 10 000-st (või 1 inimest 2000-st). Kuigi haigused on haruldased, on neid põdevaid inimesi piisavalt palju.
Praegu on teada ligikaudu 5000–8000 haruldast haigust, mida põeb koguni 6-8% (27-36 miljonit) Euroopa Liidu elanikkonnast.Arvestades globaalset trendi, võiks Leedus haruldaste haigustega patsiente olla umbes 200 tuhat, so umbes 6% elanikkonnast.
Haruldaste haigustega patsiendid seisavad silmitsi suurte väljakutsetega. Nad on psühholoogiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt haavatavamad kui tavaliste haigustega patsiendid.
Kuna napib teadmisi haruldaste haiguste kohta, samuti diagnostilisi teste, diagnoositakse paljude patsientide haigus liiga hilja või ei diagnoosita seda üldse. Kuid isegi kui haruldane haigus või seisund tuvastatakse, puututakse kokku formaalsete diagnostiliste raskustega.
Lisaks võib haruldasi haigusi põdevatel patsientidel olla raskusi sobiva ravi saamisega: ravimeid ei ole või need on eriti kallid.
Farmaatsiaettevõtted ei ole huvitatud uute ravimite väljatöötamisest haruldaste haiguste raviks, kuna mõned haigused on nii haruldased, et nende diagnoosimiseks, ennetamiseks või raviks kasutatavate ravimite väljatöötamise ja turuleviimise kulusid selle ravimi eeldatav müük ei kata.
Ilmselt seetõttu on heaks kiidetud ravi olemas ainult 5% haruldastest haigustest.
Ainult väike osa haruldaste ja väga haruldaste haiguste ja seisundite raviks mõeldud ravimitest on Leedus kantud kompenseeritavate ravimite nimekirja.
„Ravi tagamine haruldast haigust põdevale patsiendile on hindamatu võimalus. Meie oleme nende õnnelike seas, kes suudavad pakkuda ravivõimalusi isegi kahe haruldase haigusega Leedu patsientidele“, – räägib Sandra Ivanauskienė, ettevõtte Norameda Eriravimite osakonna juhataja.
Selle aasta alguses avas Norameda filiaali Poolas. Siinkohal tutvustame filiaali juhtima asunud Arvydas Norvaišat.
Ütlust „Festina Lente“ ladina keelest tõlgituna „Kiirusta aeglaselt“ kasutab Arvidas tihti.
Kannatlikkus ja järjekindlus on mehele omased: veel Nõukogude ajal arstina alustanud A. Norvaišasest on saanud tipptasemel professionaal farmaatsia valdkonnas.
Alustame sellest, et asutasite Norameda. Millest selline karjäärimuudatus – olete ju õppinud sisehaiguste arstiks?
Olen meditsiinivaldkonnas töötanud juba pea 10 aastat, mul on doktorikraad pulmonoloogias. See oli minu kirg. Kuid poliitilised muudatused tegid korrektuure: peale Leedu iseseisvumist otsustasin minna Euroopasse uusi võimalusi otsima.
Esialgu eelistasin teaduse tegemist ja töötasin tippülikoolide tähtsamate meditsiiniprojektide kallal. Samal ajal tegin koostööd ka farmaatsiaettevõtetega, kes otsisid uusi võimalusi KIE (Kesk- ja Ida-Euroopa) ravimiturul.
Aja möödudes otsustasin keskenduda rohkem farmaatsiale.
Seega farmaatsia võttis teaduse üle?
Teatud mõttes küll. Tegelesin paari farmaatsiaettevõtte kirjavahetuse ja aruandlusega ning ühel hetkel võttis minuga ühendust Boehringer Ingelheim ja palus, et esindaksin neid Baltimaades.
Töötasime astmahaigetega, kus tänu meie jõupingutustele vähenes astmaga seotud surmade arv peaaegu nullini. Viisime läbi erinevaid koolitusi: arstidele, astmahaigetele ja parandasime uute ravimite kättesaadavust jne. Mul oli erakordne võimalus töötada koos tippspetsialistidega, õppisin palju.
Töötasime koos pea kümme aastat – olen uhke selle üle, mida meil koos saavutada õnnestus.
Sel ajal asutati ka Norameda.
Milline oli teie esimene kokkupuude Noramedaga?
Vastavalt algsele kokkuleppele asutati Norameda kui Boehringer Ingelheim toodete ainuõiguslik turustaja Baltimaades, kuid ettevõte otsustas siiski omada mitut turustajat ja asutada enda esindus.
Boehringer Ingelheim pakkus Noramedale turustuslepingut, mulle esindusjuhi ametikohta. Ma nõustusin ja Norameda juhtimise võttis üle minu abikaasa Rita. Siinkohal läksid lahku minu ettevõtluskarjääri ja Norameda teed: eetilisest seisukohast ei saa ma samaaegselt kanda hoolt Norameda ja Boehringer Ingelheim äri eest. Edaspidi seisin Boehringer Ingelheim huvide eest.
Kuidas olete Poolaga seotud?
Peale edukat partnerlust Boehringer Ingelheimiga võttis minu karjäär teise suuna ja ma sattusin Poola. Asusin tööle Austria farmaatsiaettevõttesse Torrex Pharma, millest sai paari aasta möödudes peale selle soetamist Chiesi poolt Chiesi Polska.
Minu ülesandeks oli ettevõte üles töötada ja müüke kasvatada. Poola projekt oli plaanitud kolmeks kuuks, kuid kestis 13 aastat. Sellel ajal töötasin mõned aastad ka Chiesi Romania.
Pärast karjääri lõppemist Chiesis keskendusin taas Noramedale. Loomulikult tahtsin jagada enda 25-aastast töökogemust, mille olen saanud töötades erinevates farmaatsiaettevõtetes.
Seega tekkis taas mõte äri loomisest ja viia Norameda Poola turule.
Mida oskate öelda Poola farmaatsiaturu kohta?
Poola farmaatsiaturg on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim – 2020. a küündis see 8,02 miljardini. Võrdluseks kolme Balti riigi – Leedu, Läti ja Eesti farmaatsiaturu koguväärtus on 1,58 miljardit eurot.
Ainulaadse ärikultuuriga Poola turg pakub suurepärast võimalust ettevõtluseks, on ühteaegu piisavalt keeruline ning tugevat konkurentsi pakuvad kohalikud ravimitootjad.
Mida peate silmas „Poola ärikultuur on ainulaadne“?
Kui tahate siin äri arendada peate valdama poola keelt. Kohalikud küll valdavad inglise keelt, kuid väldivad selle keele kasutamist, kui nad just ei tööta rahvusvahelises kontsernis.
Sama võib ilmselt öelda iga riigi kohta: peame seda ja selle inimesi austama ning õppima ära kohaliku keele.
Poolakad on üsna avatud südamega, kuid keerulisem on välismaalastest ettevõtjatel, kes ei valda kohalikku keelt. Ka minul jäi esilagu enamik uksi poolsuletuks.
Poola keel ja kultuur osutus mulle alguses parajaks väljakutseks. Keele õppimiseks kulus mul pea aasta, kuid selle omandamisel märkasin erinevust kohe. Partnerite poole poola keeles pöördudes, jõudsin läbirääkimistel paremate tehinguteni.
Poolas on palju bürokraatiat, mistõttu kulub ära kohalik advokaatide meeskond.
Kuidas seal ka ei oleks, näite olevat enesekindel. Milline on Norameda eesmärk Poolas?
Nii see tõesti on. Enne Poola suundumist valmistusime selleks viis aastat.
Meil on vajalikud teadmised, rahalised vahendid ja oleme kokku pannud kogenud meeskonna. Oleme lähitulevikus valmis saama farmaatsiaturu märkimisväärseks tegijaks.
Samuti tasub mainida, et Norameda meeskonnale pole laienemine uus asi, tegutseme täna 9 erineval farmaatsiaturul, mille koguväärtus on 13,9 miljardit eurot.
Mis te arvate kaua võtab aega Poola turu vallutamine?
Ma ei kasutaks sõna vallutamine, pigem oma koha leidmine Poola farmaatsiaturul. Tuleb olla valmis jõupingutusteks igal sammul. Kui järgime seda põhimõtet, siis usun, et võime viie aasta pärast tõusta tippu.
„Müük on oluline, kuid mitte tähtsam kui inimesed, kelle heaks või kellega koos töötame. Ma olen veendunud, et see on meie edu võtmetegur“, räägib Sandra Ivanauskienė, Norameda harvikhaiguste osakonna asutaja ja juht aastast 2017.
Norameda harvikhaiguste osakond tegeleb haruldaste haigustega . Näiteks alfamannosidoos – Leedus on see haigus diagnoositud vaid 3 patsiendil.
Alfamannosidoos on haruldane geneetiline haigus, mida põhjustab oligosahhariidide kuhjumine lüsosüümidesse. Kõige sagedasemad sümptomid on neuroloogilised, kuulmise langus, immuunpuudulikkus, skeletimuutused, lihasnõrkus ja näojoonte lamenemine.
Norameda harvikhaiguste osakonnal õnnestus koostöös Vilniuse ülikooli haigla Santara kliiniku harvikhaiguste koordineerimiskeskusega võimaldada alfamannosidoosi ensüümravi.
Hea uudis on see, et kõigi kolme patsiendi ravikulud katab riik.
„Kui ravim on registreeritud ja lattu toimetatud, algab meie töö, – räägib S. Ivanauskienė. Üheaegselt saan pidada läbirääkimisi haigekassaga, arutada arstidega ravimi kasulikkust ja vastata lastevanemate küsimustele ravimi kättesaadavuse kohta.“
Norameda harvikhaiguste osakond tegutseb aktiivselt kolmes põhivaldkonnas: harvikhaigused, neuroloogia ja neonatoloogia.
„Pakume ravimeid enneaegsete vastsündinute kopsude toetamiseks ja hingamise abistamiseks, lisaks tutvustame uue põlvkonna Parkinsoni tõve ravimeid. Seega on iga päev erinev, huvitav ja mis kõige tähtsam, väga rahuldust pakkuv“, räägib S. Ivanauskienė.
S. Ivanauskienė on tuntud antud valdkonna teerajajana Leedus. Oma peamiseks eesmärgiks peab ta patsientide aitamist. Ta ütleb, et iga patsient on liikumapanev jõud, mis annab mõtte kõigele, mille nimel nende osakond nii kõvasti tööd teeb.
„Kuid vaatamata sellele, kuidas me ka oma patsientide eest hoolitseme, on eetika meie töökorralduse tähtsaim osa. Peame olema järjekindlad, samuti väga kannatlikud ja delikaatsed“, räägib S. Ivanauskienė.
Vestluse lõpus teeb Norameda harvikhaiguste osakonna juht kokkuvõtte: „Iga elu on oluline, seega peab iga patsient saama ravi, iga arst peab olema protsessi kaasatud, motiveeritud ja informeeritud. Ja kui Noramedast saab teerajaja, siis olgu see nii“.
„Samuti peame kiitma Leedu tervishoiusüsteemi – see on üks Euroopa paremaid ja arenenumaid. Kujutage vaid ette – 3 eriti haruldast haigust põdevat inimest 3 miljonist saavad riigi rahastatavat ravi! Samuti hüvitatakse Parkinsoni tõvega inimeste tippkvaliteetsed ravimid.“
Kasutame oma veebisaidil küpsiseid, et pakkuda teile kõige asjakohasemat kogemust, pidades meeles teie eelistusi ja korduvaid külastusi. Klõpsates nupul „Nõustu kõigiga”, nõustute KÕIGI küpsiste kasutamisega. Lisateabe saamiseks võite siiski külastada "privaatsuseeskirju ".
This website uses cookies to improve your experience while you navigate through the website. Out of these, the cookies that are categorized as necessary are stored on your browser as they are essential for the working of basic functionalities of the website. We also use third-party cookies that help us analyze and understand how you use this website. These cookies will be stored in your browser only with your consent. You also have the option to opt-out of these cookies. But opting out of some of these cookies may affect your browsing experience.
